Väike
Väerada on mitmekülgne ja uuenduslik
terviserada, mis ühendab endas teaduse, tervise, spordi, kunsti ja pärimuse valdkondi.
Vaid 3 km pikkune vahelduval maastikul kulgev metsarada on elvalaste hulgas
tuntud juba aastaid oma ebatavalise tervistava toime poolest, kus igaühel on
võimalus tunnetada looduse väge oma vaimse ja füüsilise seisundi paremaks
muutmisel. Hiljuti rajale paigutatud Eesti muinasjuttude teemalised müstilised
puuskulptuurid tekitavad omapärase vabaõhugalerii, mis seob looduskeskkonna
kunstikeskkonnaga, aidates emotsionaalse miljöö loomisega looduse väge
inimesele veelgi suurendada.
Eesti rahvas on juba muinasaegadest peale uskunud looduse tervendavasse väesse. Kaasaegsed teadusuuringud on seda veendumust vaid kinnitanud.
Elva piirkonnas läbi viidud õhu aeroionisatsiooni ja maa elektromagnetvälja taseme mõõtmised. näitasid, et inimorganismile eriti tervistavat toimet omav keskkond on raudtee ja lasketiiru vaheline metsa-ala koos seal paiknevate Pulga oja paisjärve ja Vaikse järvega. Sellel alal on stabiilne maa elektromagneetilise kiirguse foon ja veekogude ääres eralduvad päikese ja tuule toimel õhku elektriliselt laetud veeosakesed - klasterid. Selline veeaur, ühinedes okaspuudelt erituvate füto-orgaaniliste ühenditega, aitab leevendada kroonilisi vaegusi, aktiveerib vereringet ja ainevahetust.
Vaikse
järve äärne soine pinnas on rikas erinevatest orgaanilistest humiinhapetest,
mis on bakteritsiidse toimega ja seepärast leevendavad reumat ja põletikulisi
protsesse. Sealse alusmetsa taimedest eraldub õhku uimastavaid aerosoole, mis
nanokogustes mõjuvad rahustavalt ja organismi elulisi funktsioone
tasakaalustavalt.
Rajal saab ergutust inimese enesetervendusvõime, leevendust leiavad
südamehaiged, reumat ja astmat põdevad inimesed. Abi saab kroonilistele
põletikele ja paraneb vaimne tasakaal.
Väikese Väeraja puuskulptuuridega kujundamine teeb raja läbimise põnevaks. Kujunduse teema – eesti muinasjutud – on teadlikult valitud, et juhtida tähelepanu meie rahvapärimusele ja näidata eestlasi rahvana, kes on osanud muistsetest aegadest tänapäevani puidust ja metsast lugu pidada. Atraktiivsed kujud tähistab meeldejäävalt raja tähtsamaid punkte ning pakuvad praktilisi lahendusi teeviitade ja istumispaikadena.
Teostame giidi juhendamisel loodusmatkasid 3km pikkusel puukujudega ilmestatud matkarajal, vajalik eelregistreerimine, grupi suurus kuni 20 inimest, tõrvikumatkad. Vaata kaarti siit.
Kaardi legend:
Nr kaardil |
Taiese nimi |
Tegija nimi |
Muinasjutu nimi |
Autor |
1. |
Ilmapuu |
Andres Rattasepp |
Tule pildujad |
A. Jakobson |
2. |
Kaaren |
Hallan Kivisaar |
Südi sõsar |
J. Kunder |
3. |
Kõu |
Andres Maask |
Paristaja poeg |
Fr. R. Kreutzwald |
4. |
Pikker |
Andres Maask |
Paristaja poeg |
Fr. R. Kreutzwald |
5. |
Vaskuss |
Endel Konsa |
Ööbik ja vaskuss |
A. Jakobson |
6. |
Tark mees taskus |
Ivo Mänd |
Tark mees taskus |
Fr. R. Kreutzwald |
7. |
Lind |
Hallan Kivisaar |
Imelind |
A. Jakobson |
8. |
Vanapagan |
Mariina Tiidor |
Tundmatu loom Kogumik Antsu torupill |
rahvapärimus Vändrast |
9. |
Kuuvalgel vihtlevad neitsid |
Ivo Mänd |
Kuuvalgel vihtlevad neitsid |
Fr. R. Kreutzwald |
10. |
Ilmalind |
Hallan Kivisaar |
Loomislaul |
rahvapärimus |
11. |
Kaval Ants |
Ott Olesk |
Liulaskmine Kogumik Antsu torupill |
rahvapärimus Hallistest |
12. |
Suur Karu |
Ott Olesk |
Karu ja Vanamees Loomad linnud putukad |
rahvapärimus Vaivarast |
13. |
Kaval Rebane |
Valdur Luhajärv |
Rebane varastab taadi kala |
E. Särgava |
14. |
Hunt kaladega |
Valdur Luhajärv |
Hunt püüab jääaugust kalu |
E. Särgava |
15. |
Tölpsaba sikk |
Martti Kalamees |
Kaluri kimbatus |
J. Kõiv |
16. |
Vetevana |
Enrico Pelt |
Vetevana heategu ja karistus |
Fr. R. Kreutzwald |
17. |
Metsaisa-Metsaema |
Anni Irs |
Metsaisa ja metsaema |
A. Jakobson |
18. |
Kotkas |
Hallan Kivisaar |
Kolm kuningatütart |
M. J. Eisen |
19. |
Vaeslaps |
Mariina Tiidor |
Vaeslaps ja talutütar. Vaeslapse käsikivi |
A. Jakobson Fr. R. Kreutzwald |
20. |
Karjapoiss |
Andres Rattasepp |
Midli-Madli kuningakaasa. Seakarjane Mikkel saab kuningaks |
A. Jakobson |
21. |
Virvatuluke |
Raivo Perandi |
Rahakatel |
A. Jakobson |
22. |
Jaagup tüssab Surma |
Enrico Pelt |
Vana Jaagup tüssab Surma |
A. Jakobson |
23. |
Seenekuningas |
Anni Irs |
Seenekuningas |
M. J. Eisen |
24. |
Külmakollu |
Endel Konsa |
Jänes ja Külmataat |
A. Jakobson |
25. |
Hall Kana |
Hallan Kivisaar |
Kana ja Prussakas |
A. Jakobson |
26. |
Rehepapp ja Halltõbi |
Ott Olesk |
Rehepapp ja vanapagan |
J. Kunder |
27. |
Väe käed |
Endel Konsa |
Surm teeb sepatööd |
A. Jakobson |
28. |
Põhjakonn |
Raivo Perandi |
Põhjakonn |
Fr. R. Kreutzwald |
29. |
Veteema |
Martti Kalamees |
Veteema heategu. Näkineiul meheks |
J. Kõiv E. Särgava |
30. |
Ussikuningas |
Martti Kalamees |
Teistre tüdruk ja ussikuningas |
A. Jakobson |
31. |
Sõnajalaõis |
Andres Maask |
Sõnajala õie otsija |
A. Jakobson |
32. |
Soome tark |
Anni Irs |
Kullaketrajad |
Fr. R. Kreutzwald |
33. |
Kullaketrajad |
Eero Ijavoinen |
Kullaketrajad |
Fr. R. Kreutzwald |
34. |
Tuulekera |
Martti Kalamees |
Kullaketrajad |
Fr. R. Kreutzwald |
35. |
Tuulispask |
Eero Ijavoinen |
Tuulispead vihtlevad |
A. Jakobson |
36. |
Koll |
Ivo Mänd |
Kuu paistab, kooljas sõidab |
rahvapärimus |
Info ja broneerimine: (+372) 745 6333
E-mail: tartumaa@tehvandi.ee